26. juuli. Ma ei hakka rohkem teid pisiasjadega tüütama. Midagi erilist ei juhtund sel päeval. Jõudsime Bulbourne ristmikule, kus võtsime suuna enam mitte kaugel asuva Londoni poole. Lüüse oli eriti tihedalt. Saaks need juba otsa. Enam nad ei tundugi nii huvitavad. Päeva lõpuks oli meil reisijooksul kokku avatud ja korralikult enda järel suletud 162 lüüsi. Keskmine ajakulu ca pool tundi ühekohta. Kõrgus 126 meetrit ümp.

            Ööbima jäime tohutu silla alla, üle mille kulges M25 magistraal. Oli juba peaaegu pime. Otsustasime kalaõnne proovida. Aeg-ajalt taskulambiga korki kontrollides sain 2 särge. Neil nii hästi ei läinud kui latikal, sest meil oli nüüd soola. Osavate liigutustega lõikas isa need kaheks pooleks ja kattis soolaga, et hommikul äkist maitsta. Silla all asus lehmade karjamaa. Ned loomad pidid küll eestlast esimest korda nägema või olid nad uudishimulikku tõugu. Igaljuhul kui me telgi üles saime, unustasid nad söömise sootuks ja muudkui venitasid oma kaelu läbi okastraat aia meie poole ja uurisid-nuusutasid.