25 juuli. Sõit algas 9.35. Õigepea jõudsime linna nimega Milton Keynes. Seal pidama ei hakanud, sest kõik vajalik oli olemas. Peatusime peaaegu pooleks päevaks Willowbridge Boatyardis. See oli hea koht. Tegime dushi. Ja ebainglaslikult oli neil isegi WiFi internet. See tegi isale väga head meelt, sest tal „Meie Maa“ le kanalitest lugu ammu paberil ja ootas saatmist. Nii see aeg kulus. Peremees oli erakordselt lahke ja aitas kõiges- tõi kohvi ja andis oma pikendusjuhtme otsiku, et saaksime arvutit kasutada. Mul polnud suurt midagi teha, seni kuni isa oma juttu sisse trükkis. Küsisin peremehelt, kas saan mõneks tunniks talle kasulik olla. Vastuse sain eitava. Tegemist oleks seal minu meelest küll palju olnud- mingit paati lihvida vms. Neil oli seal üüratu kraana- millega parasjagu rekkapealt üht kanalipaati maha tõsteti. Kui paat oli maas, hakkas kraana sõitma edasi-tagasi, aukude täiteks teele lapitud telliseprahi peal, et neid tasandada.

            Kui isa oma kirjatüki valmis sai, oli minu kord. Panin blogisse üles pilte ja vaatasin oma meilid läbi. Blogi pildiressurss selleks kuuks sai täis. Jama, sest veel 6 päeva augusti alguseni. Õhtul veel paar tundi sõitu. Palju lukke avada ja sulgeda.