26. juuli. Ma ei hakka rohkem teid pisiasjadega tüütama. Midagi erilist ei juhtund sel päeval. Jõudsime Bulbourne ristmikule, kus võtsime suuna enam mitte kaugel asuva Londoni poole. Lüüse oli eriti tihedalt. Saaks need juba otsa. Enam nad ei tundugi nii huvitavad. Päeva lõpuks oli meil reisijooksul kokku avatud ja korralikult enda järel suletud 162 lüüsi. Keskmine ajakulu ca pool tundi ühekohta. Kõrgus 126 meetrit ümp.

            Ööbima jäime tohutu silla alla, üle mille kulges M25 magistraal. Oli juba peaaegu pime. Otsustasime kalaõnne proovida. Aeg-ajalt taskulambiga korki kontrollides sain 2 särge. Neil nii hästi ei läinud kui latikal, sest meil oli nüüd soola. Osavate liigutustega lõikas isa need kaheks pooleks ja kattis soolaga, et hommikul äkist maitsta. Silla all asus lehmade karjamaa. Ned loomad pidid küll eestlast esimest korda nägema või olid nad uudishimulikku tõugu. Igaljuhul kui me telgi üles saime, unustasid nad söömise sootuks ja muudkui venitasid oma kaelu läbi okastraat aia meie poole ja uurisid-nuusutasid. 

            25 juuli. Sõit algas 9.35. Õigepea jõudsime linna nimega Milton Keynes. Seal pidama ei hakanud, sest kõik vajalik oli olemas. Peatusime peaaegu pooleks päevaks Willowbridge Boatyardis. See oli hea koht. Tegime dushi. Ja ebainglaslikult oli neil isegi WiFi internet. See tegi isale väga head meelt, sest tal „Meie Maa“ le kanalitest lugu ammu paberil ja ootas saatmist. Nii see aeg kulus. Peremees oli erakordselt lahke ja aitas kõiges- tõi kohvi ja andis oma pikendusjuhtme otsiku, et saaksime arvutit kasutada. Mul polnud suurt midagi teha, seni kuni isa oma juttu sisse trükkis. Küsisin peremehelt, kas saan mõneks tunniks talle kasulik olla. Vastuse sain eitava. Tegemist oleks seal minu meelest küll palju olnud- mingit paati lihvida vms. Neil oli seal üüratu kraana- millega parasjagu rekkapealt üht kanalipaati maha tõsteti. Kui paat oli maas, hakkas kraana sõitma edasi-tagasi, aukude täiteks teele lapitud telliseprahi peal, et neid tasandada.

            Kui isa oma kirjatüki valmis sai, oli minu kord. Panin blogisse üles pilte ja vaatasin oma meilid läbi. Blogi pildiressurss selleks kuuks sai täis. Jama, sest veel 6 päeva augusti alguseni. Õhtul veel paar tundi sõitu. Palju lukke avada ja sulgeda.  

            23. juuli. Oli mõtlik hommik. Mis saab? Millist teed mööda minna? Kui kaugele jõuame? Selliste küsimustega peas, asusime teele. Peab leppima sellega mis tuleb, muud ei jää üle. Asja teeb veel hullemaks uus ilmateade, mis kõlab väga monotooniliselt- vihm, vihm, vihm jne. Strattford upon Avon, seal kus kuulus sule-meister Shakespeare sündis- kasvas, on täiesti üleujutatud. Vesi isegi nõudis ühe kanalipaadi. Kuida see uppus, seda ma ei saanud teada. Kõik märgid näitavad, et lihtne ei saa olema.

            Sõitsime juba mööda Oxfordi kanali põhjapoolset otsa. Teele jäi Rugby nimeline linn, kus igavlevad mehed 1823 otsustasid, nüüd samanimelist, mängu mängima hakata. Kas sel ajal polnud siis muud teha, kui veidra kujuga pall õmmelda ja seda võistkonniti, vigastuste saatel, taga ajada?

            Meil on ees veel paarkümmend km kindlat sõitu, siis selgub meie tulevik. Ees T- ristmik. Paremale Oxfordi canalisse pole mõtet minna kui see kinni on. Ainus võimalus on vasakule Grand Union kanalisse. Juttude järgi on ees seisev 2042 jardine Braunstoni tunnel suletud. Jõudsime tunnelini kui oli juba täiesti pime. Taskulambi valguses midagi ohtlikku küll ei paistnud. Otsustasime sellest kohe läbi sõita ilma küsimata ja teatamata. Vesi ei olnud kõrge. Ei saanud aru milles probleem? Kõik oli tavaline ja täiesti ohutu. Tunnel turvaliselt seljataha jäetud, otsustasime sellest paarisaja meetri kaugusele ööbima jääda. Paks mets ümber ringi, millest läbi ehitatud maanteel suured veokid lõppematult kolistasid. Kanali kõrvale telki sättides, tundus koguaeg muru sees midagi kiirelt krabistamas. Kui lähemalt vaatasime, polnud midagi ega kedagi näha. Imelik. Korraga tabas mu silm ööussi. Need on nn suured vihmaussid kes tulevad niiske ilmaga maapeale ringi luusima ja sugurakke vahetama. Enaast välja venitades on neil pikkust 30 cm ümber. Kui nad teeksid suuremad käigud omale, siis mahuks nad vabalt oma rakuvahetusprotsessi ka maa all tegema. Oleks tunduvalt turvalisem. Nad on enamusajast sabapidi oma augus ja kui lambi valgusviht mõnele satub, on nad murdosasekundiga kadunud. Nad ei pelga valgust vaid sellest eralduvat soojust. Kaitse refleks Erakordselt väledad. Meil oli neid kalastamiseks väga vaja , seega läks hasartseks ussipüüdmise võistluseks. Oli nii lahe. Esimesed olid rasked tulema, aga igast veast sai õpitud ja oma tehnikat lihvitud. Seal oli üldse palju elukaid- kärnkonni, vesilikke, erinevaid tigusi ja nälkjaid. Peale sellist segast päeva oli hea mõtted mujale peletada. Ussid korjatud ja magama.

            22 juuli.     Pühapäeva hommik. 7 äratus. Seni ei ole veel äratuskellaga ärganud. Las loodus äratab. Kui loodus mitte, siis tavaliselt lähedal asuvad raudteed või kiirteed kindlasti.  Unistasime pühapäeva hommikustest pannkookides koduse moosiga. Meie  seni siiski kurta ka ei saa, proovime ikka oma võileivadieedi kirju hoida.  Täpsemalt kirjeldades: salaami, sibul, juust, kurk v tomat. Kui neid samu katteid saiale erinevas järjekorras panna, siis nii igav ei hakka. Meelde tulid kolme aasta tagused ajad, kui töötasin suve läbi Low Woodi veespordi keskuses, kus lõunasöök oli firma poolt. See toodi ületee asuvast hotellist.  Skeem oli  sama 4 kuud järjest- kalkunisink + tomat, tuunikala + kurk, riivjuust + salatileht. Ometigi kõik head asjad ju, aga 4 kuud järjest? Lõpuks oli tõesti üöäk peal neist. Minu kaastunne permanentsetele ekskolleegidele, kes juba aastaid igal lõunal peavad üöäk tegema. Kuna oli ilus, selge hommik, seisis hommikukohvi ka kohe mitu minutit päikese käes kauem soe. Meil ju paksuseinalisi kruuse pole, joome roostevabast söögikausist.

            Peamootor tegi hääled 9.22. Kuna kõrgus ümp on kõigest 64 m, siis hapnikku jagub ja mootor töötab tõrgeteta. Kahe paiku tegime peatuse linnakeses nimega Tamworth. Uurisime kohalikelt bensiinijaama ja poe kohta. Me oleme isaga niimoodi kordamööda tegema hakanud, et üks mees lippab bensukasse ja teine poodi. Nii kujuneb ise-enesest, et mõlema maitse-eelistused on esindatud. Mootor ei ole seni muud palunud, kui Regular Unleaded. (eesti mõistes 95). Isa tegi sõitu ja mina kirjutasin salongis päevikut. Ees sõitis paar kanalipaati, millest isa möödasõitu ei otsustanud sooritada, sest kanalid tundusid kitsad. Ja ehk tal puudus ka veidi julgust, et valjuhäälselt eessõitjaile oma soovist märku anda. Igaljuhul jäi mootor korraga seisma! Asja selgitamisel tuli ilmsiks, et eessõitjate propelleritest sogaseks aetud vesi, ummistas meie mootori jahutusvee sissevõtuava. Mootor oli täiesti tulipalav ja kõrgest temperatuurist paisunud metallid kiilusid lihtsalt omavahel kinni.  Hetkeks tundus, et  siin see reis lõppeb. Olin isa peale päris pahane- mitu korda ju hõikasin talle, et sõitku mööda, et pole mõtet teiste järel passida. Aga sellises eas on inimesed ikka ettevaatlikumad, vahest isegi üleliia.. Puhastasin sõela ja jahutasime mootori. Läks käima uuesti, esimesest tõmbest- uskumatu. Kogemuse võrra rikkamad, sõitsime edasi. Läbisime 13nese lüüside kaskaadi, millega tõusime 99m ümp. Õhtul saime halvad uudised- üleujutuste tõttu on suletud Oxford kanal ja Thamesi jõgi. Ööbima jäime Atherstone lähistel. Oli pilvine, aga ei sadanud.

            20 juuli.  Isa ärkas varem. Kohvi oli valmis kui mina maast lahti sain. Söödud- joodud. Vihma oli sadanud juba poolest ööst ja õhk külm ja märg. Meie teele jäi palju üksikuid lüüse ja kaks kaskaadi. Lõuna-ajal jõudsime niimoodi, paadist sisse ja välja joostes, Harecastle tunnelini (pikkus 2926 jardi). See pea 2,6 km tunnel on kaevatud 1750 paiku kirkade ja labidatega küünla valgel. Veider mõelda, et seda hakati kaevama kahest otsast korraga. Kuidas oli võimalik need kaks otsa omavahel nii täpselt kokku viia, et saadi selline, peaaegu sirge tunnel? Sissesõidul tuli meid uudistama tunnelivaht, kes luges meile ette „võib ja ei tohi“ asjad. Ja andis meile eelise esimesena sisse sõita, sest suuremad kitsaslaevad tekitavad turbulentsi, mis hakkab meid seinast seina loopima. Meesennustas väga täpselt meie läbisõidu ajaks 20 min. ( mis nii oligi ). Olime jõudnud hommikuselt 84 meetrilt 124´ni ümp. Järgnes mitmetunnine lüüsipuhkus- monotoonne sõit. Enamasti pole midagi peale võpsiku ja jalgraja vaadata. Üksikud kalamehed, kellest oli vaja mööda sõita, arvavad, et kanalid on puhtalt kalastamiseks ja ei salli sugugi, meietaolisi rahurikkujaid. Küll laseme neist alati tasakesi mööda , aga vastutasuks tulevad ikka „kaduge siit kähku“ grimassid.

            Sadas nii rasket vihma, et nähtavasti lubati isegi koertel tuppa sittuda. Peatusime ühe suure silla all, et vähe taheneda ja puhata. Isa oli väsinud ja tukastas viivuks. Mul polnud suurest igavusest ja saamahimust muud teha, kui õng vette lasta. Samal ajal panin keema värsked kartulid, mis eelmisel õhtul, meie peatumispaiga kõrval asuvalt põllult, laenasime. Keegi ei keelanud ega pahandanud. Ehk selleks, et seal kedagi polnud. Ohtra või sees praadisin sibulat ja peekonit ning segasin kokku korralikult toitva massi. Kupatasin isale jalad alla ja sõime. See seo kõhutäis suurendas tahtmatust vihmas edasi sõita. Otsustasime, et nüüd on õige aeg, ehitada juba ammu plaanitud varikatus. Meil oli olemas sinist kilet ja paar telgikaart. Painutasime viimased poolest paadist  ahtri nurkadesse ja toppisime kilesse tehtud aukudest läbi. Täitsa naljakas jäi- nagu kabriolett. Pea asi oli see, et süsteem toimis suurepäraselt. Tuul kandis mõned piisad ikka sisse, aga see ei takistanud sugugi sõitu. Esimeses lüüsis peale vahepuhkust, kui isa paadiga sisse sõitis, tekkis lüüsi seinale täiesti uskumatu peegeldus. Sinine, must ja valge. Sinine oli kilest varikatus, must oli kile ja paadi vaheline osa ja valge tekkis paadist. Võtsin „eesti aurast“ kohe mõned pildid. ( vaadake albumeid.) Stoke on Trent kanal hakkab lõppema. Kõrgus merepinnast taas 83m.

            21.juuli. Sõitma hakkasime 10. Jälle oli ööläbi sadanud-ilgelt ilane ilm. Põristasime ca tunni.  Tunne oli kesine. Nähtavasti vihmaga ja lõppematute lüüsidega seotud stress. Otsustasime minna pubisse korralikule hommikusöögile. Jumala ime oli see koht- seal oli internet! Ma lippasin kohe tagasi paati oma süleraali tooma, seni kui isa tellis täied inglise hommikusöögid, mis koosnevad tavaliselt: 2 härjasilma,2 vastikut inglise vorsti, 2 peekonit, ahju tomatid, praeseened, oad ja röstsaiad, Kohv või tee . Tugev ja rasvane söök seisab kaua sees. Kui tädi taldrikud ette tõi, oli seal igast komponendist 1. Mage koonrite koht ma ütleks. Palusime veel röstsaia, sest portsud olid oodatust väiksemad  Isa palus  kohvi juurde ja hakkas netipirukat pugima. Kui arve toodi, tõusis see pisuke söök kurku tagasi.- 24 naela!!! Hinnakirjas oli 5.65. Baarman pani lihtsalt poole otsa- küsis raha iga asja eest + veel need mis lisaks palusime. Isal muidugi hari punane ja läksime tänitama. Ilma pikema vaidluseta klõbistas baarman meile uue arve, mis oli 12 naela, ise muheles lollakalt, et nähh jah, seekord ei saanud vahelt teha. Jõhkrad meetodid ikka. Kindlasti vahest rumalamatega õnnestub ka.

Laadisin kõik seni tehtud pildid blogisse, et inimestel ikka miskit vaadata oleks. Sõiduajal kahjuks ei saa jutte kirjutada, sest meie väike peamootor ei suuda akut nii mahukalt laadida, et see voolumuundaja ära toidaks.  Meil tekkis isaga vaidluslik arutelu, kes ja kui palju on reisi sisse raha pannud ja kas mahume ühte paati. Isa on asjast aru saanud, et tuleb turismireis- linnades peatused ja kolamised. Ta ei salli, et mul sõiduga koguaeg kiire on. Aga ma ei ole ju pensionil ja tagasi lennu pilet on ostetud. Et graafikus püsida, peame sõitma pikad päevad. Pakkusin talle välja, et mingu kolagu rahulikult ringi- lepime kokku koha mõnes teele jäävas asulas, kuhu ta saaks bussi või rongiga kohale ja sõidame koos edasi niiet mõlemad oleks õnnelikud. Minu prioriteet on ikka see reis ära teha ja ennem kui sügistormid hakkavad, iga päev on tähtis. Nähtavasti tuleb meil toppamisi nagunii, kuna üleujutused on karmid ja teades inglise terviseohutuse kentsakalt karme reegleid, suletakse kanalid ka väikseimagi kahtluse korral. Taasavamised takerduksid nagunii bürokraatilisse elukeerisesse. Välja pandaks nagunii silt nt.“ Harecastle tunel is closed untill further notice“ vms. Isegi kui otsest ohtu pole.

  Lõpuks ometi jõudsime järgmisele kanali ristmikule. Algab Coventri kanal. Kuna oli juba õhtune aeg ja ristmikul asuv vanamoeline inglise pubi Swan oli lahti, otsustasime kibestumuse tunded külma Guinessi´ga alla uhada. Istusime V-Kindluse kõrval ja arutasime plaane. Meie ümber tiirutas palju huvilisi ja itsitajaid. Tuli vastata paljudele küsimustele. Vahvatele rännumeestele toodi isegi õlut juurde. Limpsisime kumbki kaks ja sõitsime paar km edasi ja jäime ööbima.